Esmaspäevane ilus ilm oli Melliste järve äärde (saali) palju rahvast kohale meelitanud. Ei puudunud ka kalamehed (Hanna ja õpetaja Aila). Näkkamisega olid lood kesised. Kui ühel kalameestest õnnestus püüda ikka mõni kala, siis teine sai ainult kätte vana saapa. Ja siis ilmus järve põhjast hüdrobioloog (õpetaja Marju), kes parajasti uuris Melliste järve olukorda. Et üksi oli seda päris raske teha, kutsus ta appi lapsi uurima, mida järv endas sisaldab, kes vees või vee ääres elavad, mis ja kes järve reostavad ning mis talvel järvega juhtub. Selleks olid rühmaruumid muudetud “katsekeskusteks“, kus lastel oli võimalus nautida toredaid katseid ning teha vees ja veega palju põnevat: · uurida, milline järv näeb välja erinevatel aastaaegadel; voltida kala ja meisterdada pärlitest kaelakeed; · uurida, kelle kodu on järve ääres või järves ning puhastada rannaliiv prahist; teha endale järv pudelisse; · erinevate materjalidega katsetada ja arvata „mis upub, mis