On eriline aasta - me oleme teinud muudatusi oma igapäevaelus, harjumustes, suhetes jne. Just praegu peaks plaanide kohaselt meie koolimaja olema pidurüüs, valmis vastu võtma jõulupeol esinejaid ja vaatajaid, kõik elevil ja ootust täis. Loodan, et igaühe hinges see pühade eelne elevus ja ootus ikkagi on. Ja ega me jõulupidu ka ära jäta, teeme lihtsalt teisiti. Seekordse jõulupeo võlu on see, et seda õnnestub veel ja veel üle vaadata ja saata kasvõi onule Ameerikas. Nii nagu ütleb laulusalm: "Lahus oldud jõulud lähendavad veelgi meid!" Hoidke kokku ja nautige imelisi hetki! https://drive.google.com/file/d/14VvG5K2J3jxGByclaEherf-X7qX_aBv3/view?usp=sharing
Jõulud on imede aeg. 2. klassi ootas täna ees üks väike ime - kiri kaugelt Põhjamaalt. Jõuluvana oli meie klassi lapsi meeles pidanud ja soovis neile ilusaid pühi. Põnevusega oodati, mida jõuluvanal temale öelda on. "Kust küll jõuluvana seda teadis?", kõlas laste suust, kui õpetaja jõuluvana kirja ette luges. Tundub, et päkapikud on usinalt tööd teinud ja jõuluvanale kõik ette kandnud. Mõni laps oli ka natuke murelik - mine sa tea, mida päkapikud rääkinud on, eks kõik on natuke krutskeid ka sel aastal teinud 😏. Häid sõnu jagus tal aga nii suurele kui väikesele. Suur-suur aitäh jõuluvanale, kes leidis sel kiirel ajal aega meile kirjutada ja aitas meie jõulud imelisemaks muuta! 😍😀 Soovin kõigile imelist pühade aega! õp. Annika