Melliste Kooli tegemisi

2.-3. juunil toimus Melliste Koolis Rakett69 laager 3.-4. ja 5.-7. klassi õpilastele. Kahe laagripäeva jooksul said õpilased end proovile panna erinevates ülesannetes: õhk ja loodusnähtused, jõud, mõõtmine, matemaatika jms. Kõige põnevamad olid õpilaste jaoks erinevad ehitus- ja nuputamisülesanded. Laagri käigus said õpilased kinnistada õpitud teadmisi ja arendada sotsiaalseid oskusi. Rakett69 õpihuvilaagrid on välja töötatud AHHAA Teaduskeskuses. Õpihuvilaagrid on üles ehitatud nagu Rakett69 telesaade: toimub kaks võttepäeva, mil osalejad saavad teha tiimitööd ja kogeda põnevust ning avastamisrõõmu. Õpetajad Annika ja Krista Melliste Kooli 3.-4. klassi õpilased Melliste Kooli 5.-7. klassi õpilased ja õpetaja Krista Rakett69 õpihuvilaagri juhendajad

  Täna oli meie koolis õppeaasta lõpetamise aktus.  Kätte jagati tunnustused, kiituskirjad ja tunnistused. 1.kl-8.kl siirdub vaheaega nautima.  Rohkem pilte 👇 https://drive.google.com/drive/folders/1o3yBrtAt5dMg8kPMJ5xr69av28I8kOkV?usp=sharing

 2024./25. õppeaasta on lõpule jõudmas ja kohe-kohe algab suvevaheaeg. 1. klassi õpilaste jaoks oli see varasemast teistsugune - tuli harjuda koolitundides istumisega ning tutvust teha paljude uute asjadega, sealhulgas informaatikaga. Aasta jooksul uuriti lähemalt, mis on lauaarvuti, õpiti hiirt kasutama ja arvutiklaviatuuril trükkima, oma kasutajanime ja parooliga Stuudiumisse ning isiklikku kooli postkasti sisse logima; saadi teada, mida tähendab digiturvalisus ning missugused ohud sotsiaalmeedias suhtlemisel peituvad. Õpiti Google Docs ´is dokumenti koostama, seda kujundama ning teksti juurde veebist sobilikke pilte lisama. Saadi ka esimesed teadmised programmeerimisest Scratch Junioris multifilme luues ning hariduslikke roboteid BeeBot ja WeDo kasutades. Iseäranis meeldis õpilastele aga pisikese roboti ozobot liikuma panemine programmeerimiskeskkonnas Ozoblockly. Ozobot pidi mesilasena lillelt lillele liikudes õietolmu koguma ning selle mesitarru viima. Kõik said ülesandega suu...

 Eesti Rahva Muuseumi galeriis on avatud Eesti 20. sajandi ühe kõige olulisema maalikunstniku, Olev Subbi (1930–2013), ülevaatenäitus „Täiuse poole püüeldes“, kus saab näha kunstniku ligi 80 maali. Väljas on kunstniku mälumaastikud, portreed, aktid, figuraalkompositsioonid ja abstraktsed teosed. Subbi soovis kunstnikuks saada juba noorukieas ning asuski pärast keskkooli lõpetamist Tallinna kunstiinstituudis õppima, ent küüditati 1949. aasta märtsis vaid 19-aastaselt. Kaheksa aastat hiljem Siberist Eestisse naastes jätkas Subbi kunstiõpinguid, tehes seda erakordse pühendumusega, et kaotatud aega kiiresti tagasi teha. Kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist hakkas ta esinema kunstinäitustel. Subbi looming sai kiiresti tuntuks ka väljaspool Eestit, mitmed tema teosed asuvad Venemaa muuseumites, samuti erakogudes üle kogu maailma. Subbi jätkas pallaslikke maalitraditsioone, huvitudes ennekõike värviga seotud küsimustest. Tema teoseid iseloomustab kihiline maalimislaad, värvipindade kat...

  Igal aastal seisame lasteaias küsimuse ees: mida kinkida rühmas käivale lapsele sünnipäevaks?  Milline kingitus oleks ühtepidi nii armas kui ka tähenduslik? Sellel õppeaastal said Pähklikeste rühma lapsed endale sünnipäevaks isikliku kaisuka.  Kaisukas ja lasteaed-need sobivad hästi kokku! Siiski polnud n eed tavalised kaisukad, vaid armsad, taaskasutatud materjalist valmistatud tegelased. Kaisukatele on külge õmmeldud sildike, millel on lapse eesnimi, rühma nimi ja aastaarv.  Kaisukad õmbles valmis imelise hoole ja armastusega Tatjana, kes andis uue elu seismajäänud kangastele, lasteriietele ja teistele materjalidele, mis enam kasutust ei leidnud. Kõik kaisukad said kordumatud, erilised ja omamoodi nagu seda on ka lapsed. Tänaseks on kõikide Pähklikeste rühma laste sünnipäevad peetud ja kõik kaisukad on endale sõbra koos koduga leidnud!  

Kolmapäeval, 28. mail käis 6. klass jalgrattamatkal. Kõigepealt viis meid tee Kavastusse jõeäärse puhkeala juurde. Olime sõitnud 7 km ja väike paus kulus marjaks ära. Tegime pikniku, nautisime ilma, Gustav viskas õnge vette ja asus kala püüdma. Kala ei õnnestund küll saada, aga eks kalastamine olegi pikem ettevõtmine.  Edasi liikusime Kavastu parve juurde, mis sel hooajal ei sõida, kuid saime sellele siiski pilgu peale visata.  Seejärel sõitsime Vorstioru järve äärde ning oligi aeg tagasi kooli poole liikuda.  Kokku sõitsime 18 km. Tundsime rõõmu heast ilmast ja rattasõidust.  Suur tänu õpetaja Annikale ja Gustavi ema Dianale, kes olid kaasas ja aitasid seda kõike läbi viia!