Esmaspäevane
ilus ilm oli Melliste järve äärde (saali) palju rahvast kohale meelitanud. Ei
puudunud ka kalamehed (Hanna ja õpetaja Aila). Näkkamisega olid lood kesised. Kui
ühel kalameestest õnnestus püüda ikka mõni kala, siis teine sai ainult kätte
vana saapa. Ja siis ilmus järve põhjast hüdrobioloog (õpetaja Marju), kes parajasti uuris Melliste
järve olukorda. Et üksi oli seda päris raske teha, kutsus ta appi lapsi uurima,
mida järv endas sisaldab, kes vees või vee ääres elavad, mis ja kes järve
reostavad ning mis talvel järvega juhtub.
Selleks
olid rühmaruumid muudetud “katsekeskusteks“, kus lastel oli võimalus nautida
toredaid katseid ning teha vees ja veega palju põnevat:
·
uurida,
milline järv näeb välja erinevatel aastaaegadel; voltida kala ja meisterdada
pärlitest kaelakeed;
·
uurida,
kelle kodu on järve ääres või järves ning puhastada rannaliiv prahist; teha
endale järv pudelisse;
·
erinevate
materjalidega katsetada ja arvata „mis upub, mis ujub“; uurida, millised
veekogud veel peale järve on olemas;
·
ehitada
veepuhastusjaama ja katsetada, kuidas saab sellega vett puhastada; tutvuda uue
vee-elaniku millimallikaga ja teda ka meisterdada.
Iga rühm sai tund aega viibida nädala
jooksul ühes katsekeskuses. Reedesel päeval tehti kokkuvõte nädalast.
Kommentaarid
Postita kommentaar