13. detsembri õhtupoolikul külastasid täpikesed naabervallas olevat jõulumaad. Päkapikud näitasid teed jõulumoori ja jõuluvana juurde. Jõuluvana oli jänni jäänud enda töödega ning palus meid appi suuski värvima. Küll tulid suusad ilusad värvikirevad! Jõulumoori juures saime kuulda juttu, kuidas jõuluvana magama jäi. Ei suutnud teda äratada koerte haukumine, kasside näugumine ega ka laste kisa. Aga kui ta kuulis kellakeste helinat, mida tekitavad päkapikkude mütsi küljes olevad kellukesed, ärkas ta krapsti ülesse. Seejärel oli igal lapsel võimalus endale meisterdada kellukesega käevõru. Jõulumoor ja jõuluvana teatasid meile suurt uudist! Võnnu metsade vahel olevat nähtud karu liikumas. Jõulumees ja jõulumoor teed juhatamas, asusime meiegi teda otsima. Kuuskede vahel märkasime jälgi. Lapsed arvasid, et siin on käinud kitsed, jänesed, harakad, kanad... Ning siis seal need olidki, karujäljed! Liikudes hiirvaikselt mööda jälgi jõudsime karu koopa juurde. Meie õnneks karu magas oma koopas. Jätsime ta sinna edasi põõnama ning suundusime fotograafi juurde, et üheskoos jõuluvanaga üks pilt teha. Kui olime ära poseerinud, kutsus jõulumoor meid ühisesse tantsuringi. Ja oligi saabunud aeg kodutee jalge alla võtta ning jõulumaa elanikega hüvasti jätta. Tore on, et jõulumaale minekuks ei pea kauget teed ette võtma vaid selline koht on siinsamas meie külje all naabervallas.
Kommentaarid
Postita kommentaar