Miku oma kassiga läksid kala püüdema.......Kaunil päikesepaistelisel varasügisesel hommikupoolikul otsustasid täpikesed minna järve äärde kala püüdma. Et selle õppeaasta teemaks on "Vesi elukeskonnana", siis oli meil plaan uurida, kelle kodu on vee sees. Teraste silmapaaride uurivale pilgule ei jäänud purde peal midagi märkamatuks: "Näe, seal on liuskuurid! Oi, siin on kalamaimud ja teod! Vaadake, kui palju kalu! Merekarp!, mis osutus siiski järvekarbiks. Tss! pardid ujuvad.
Järveelanikega tutvus tehtud, arutlesime, kuidas saab kala püüda. Kogenud kalamehed Rasmus ja Jakob Jaan selgitas kaaslastele, et tuleb tasa olla ja kala püütakse taigna või ussidega. Taigen tuleb konksu otsa panna nii, et kala konksu ei näe. Ja asusimegi kala püüdma, kass Liisu ootevalmis, saba närviliselt vonklemas, millal kala saab süüa. Aga kahjuks jäi Liisu kõht tühjaks ja kalamehed tühjade kätega. Kala küll näkkas, aga kätte me ühtegi ei saanud. Poiste arvates ei olnud õige kalailm, liiga soe ja parem oleks kui vihma tibutaks. Ehk näkkab järgmine kord paremini!
Kommentaarid
Postita kommentaar