Mardipäeva loomekonkurss

 Melliste Koolis toimus loomekonkurss, kus osalejad said ennast proovile panna luues loovat mardipäeva.

Lasin chatgptil teha esimese proovi  👇

Mardiõhtu mütsitrall

Ühel pimedal mardipäeval otsustasid küla lapsed, et nad peavad talve natuke ehmatama. Nii pistsid nad pähe kõikvõimalikud naljakad mütsid — pannid, korvid ja isegi jõulusokid.

Uste taga tehti krõbinat ja köhatati nii kõvasti, et pererahvas juba naerust värises.
“Sisse-sisse, mardid!” hüüti lõpuks alati.

Toas laulsid mardid oma laulud, soovisid pererahvale pikka põldu ja paksu põrsaid ning said vastu õunu, pähkleid ja küpsiseid.
Nii rändasid nad külast läbi, ajasid pimeduse naeruga minema ja jätsid igasse majja paraja portsu head tuju.

Õpilasesindus seda lugu võitjaks ei valinud. 

Võitjateks osutusid nende arvates traditsioonilised mardimaskid.

I koht Karl Gustav Uuk Täpikeste rühm juhendaja Aila Orrin

II koht Mai Välja Täpikeste rühm juhendaja Aila Orrin

III koht Taavi Kottov Täpikeste rühm juhendaja Aila Orrin 

Eriauhind läks 3.kl õppevideo eest. Juhendaja Eve Palloson 

Täname osalemise eest:

Andra Stelle Juhanson 2.kl, juhendaja Eva-Linda Kajak

Andri Haljasmäe 3.kl, juhendaja Liis Tari

Kirsika Kabin Täpikeste rühm, juhendaja Aila Orrin

Kris Ploom Pähklikesed, juhendaja Simone Epro

Marten Ploom 2. kl, juhendaja Simone Epro

Mardisanti jooksma

Andra Stelle Juhanson 2.klass

Oli kord üks onu. Ta luges toolil raamatut, järsku kuulis ta koputust uksel. Ta läks vaatama. Mis müra siin käib? Uksel oli kaks poissi. Poisid küsisid onu käest: “Kas sa saad meil aidata koera teha?” Onu mõtles natuke ja lausus: “Olgu, aga ainult siis kui te mu rahule jätate.” Poisid noogutasid. Mõne aja pärast oli koer valmis ning poisid läksid marti jooksma ja onu tuppa. Viie minuti pärast kuulis onu haukumist. Onu läks õue ja ütles: “Nii küll ei tohi!” Onu arvas, et need olid poisid, aga see oli hoopis päris hunt. 

Andri Tari 3.klass

Meil nimeks pandud Mart,

Ei ole meist ju keegi sant.

Me üle mere sõudsime,

Kui lõpuks Eesti jõudsime.

Meid immigrantideks veel peeti,

Ka kõrvadest üle piiri veeti.

Kui Mardilaul see läks siis lahti,

Ei meile peetud enam jahti.

Sooviti vaid "Teed meil head!"

Küll see Mart ju vastu peab.

Panime siis kokku pead,

Et sealt tuleks mõtted head.

Ruttu tuli mõte meile,

Kuidas kiirelt saaks me teile.

Võtaks moodsa auto renti,

Aga taskus polnud meil ühtki senti.

Hinnatõus on nii mis kole,

Et meil kohe sõnu pole.

Mis seal ikka- kompsud selga,

Ei me pimedust ju pelga.

Tulime siis läbi metsa, üle soo ja üle mäe,

"Oh Sa poiss no kas sa näe!"

Pole kaua enam minna vaja,

Juba näeme teie maja.

Kuhu oodatud on meid,

Et me rõõmustaks vaid teid.

Aastas korra meid siin näha,

Polegi ju üldse paha.

Mina tänan kõiki osalejaid!

Huvijuht G. Keerdo